Erakordselt kehv aasta algus maailma aktsiaturgudel jätab jälje nii Eesti majandusse kui ka investorite taskusse, kuid Eesti asjatundjad börsikrahhi siiski ei usu.
- Majandusekspert Kristjan Lepik ütles, et sel aastal mõjutab Eesti majandust enim välismaiste finantsturgude risk, sest just see mõju jõuab ka reaalmajandusse. Foto: Andres Haabu
Suur osa maailma börsidest on langenud tipust vähemalt 20 protsenti ehk jõudnud karuturule ning selle mõjud jõuavad ka Eestisse. Nii ütles majandusekspert Kristjan Lepik, et sel aastal mõjutab Eesti majandust enim välismaiste finantsturgude risk, sest just see mõju jõuab ka reaalmajandusse. Praegu on aga finantsturud palju kukkunud, mistõttu on ka mure maailma majanduse pärast kerkinud. „Minu jaoks on see ilmekas näide probleemist, millest olen palju rääkinud – keskpankade rahatrükiga on sekkumine finantsturgudele nii tugev, et need ei käitu normaalselt, orgaaniliselt,“ selgitas Lepik.
Tema sõnul on keskpankade sekkumise varjukülg see, et normaalsusest kallutatud turud käituvad allapoole väga äkiliselt. „Seetõttu on turgudel veel tuntavalt ruumi allapoole langeda,“ ütles Lepik. Investorina kasutaks ta võimalikke põrkeid müümiseks ja hoiaks sel aastal konservatiivsemat joont.
Pane tähele!
Jaak Roosaare kolm soovitust investoritele
1. Kui oled börsile paigutanud raha, mida on lähema 3-5 aasta jooksul elamiseks vaja, siis tasub mõelda, kuidas käituda juhul, kui aktsiaid ei saa näiteks 5 aastat müüa. Kas dividendidest piisab?
2. Kui sinu strateegia ei näinud ette kauplemist ja ajastamist, siis ei tasu kriisi ootuses rapsima hakata. Inimesed kipuvad ostes mõtlema, et hoiavad aktsiat igavesti, kuid pärast 30% langust panevad need müüki, et siis hiljem veel odavamalt tagasi osta. Üldiselt börsidel tippudes ja põhjas keegi kella ei helista.
3. Pane valmis oma ostunimekiri tugevatest ettevõtetest, mida rõõmuga madalamalt juurde ostaks.
Tõus võib olla läbi
Investor Jaak Roosaare ütles, et börsidel on olnud järjest 6-7 tõusuaastat ja kriisist on päris korralikult taastutud. Langust oodatakse juba paar aastat, kuid seni pole seda olnud. Nüüd, kui aasta on alanud korraliku kukkumisega, tekib Roosaare sõnul küsimus, kas tõus on lõpuks läbi.
Eesti majandusse jõuavad mõjud eelkõige Soome, Rootsi ja Saksamaa ekspordi ning selle vähenemise kaudu. Viimasel ajal on majandust vedanud palkade kasvamisel ja odavatel intressidel ja kütusehinnal baseeruv sisetarbimine. See ei saa Roosaare sõnul aga lõputult kesta. „Seega kui ülejäänud maailma majandus langeb, mõjutab see kindlasti viitega ka Eestit. Samas pole hetkel see trend veel pöördunud ja toetab endiselt majandust,“ rääkis ta. Uut turgude krahhi Roosaare siiski ei ennustaks.
Tema investeerib eelkõige pikaajalistesse dividendimaksjatesse, kes suutsid reeglina oma dividende kasvatada ka aastatel 2007-2009. Praegu on nende dividenditootlus 2-4% aastas. „Kui nüüd eeldada mingit krahhi ehk kui turud kukuvad 30-40%, siis muutuvad need tootlused juba väga magusaks,“ ütles ta.
Eestis mõju juba tunda
Väikeinvestor Rene Ilves märkis, et kuna Eesti on avatud majandusega, siis jõuavad maailma mõjud varem või hiljem ka meieni. „Näiteks ei mäletagi, millal viimati oli bensiin tanklas nii soodne,“ ütles ta.
Samuti on Ilvese sõnul maailma toormehindade languse otsene tulemus VKG suurkoondamine. Kuna eksporditurud kiratsevad, siis on ka Eesti majanduskasv kehvapoolne, püsides täna praktiliselt kodumaise tarbija õlul. Samas ootab Ilvese sõnul Eesti majandust ees uus kogus euroraha, mis on varem mõjunud majanduskasvule positiivselt. Seega on inimeste ja ettevõtete bilansid võrreldes eelmise kriisiga täna oluliselt paremas seisus.
Uut börsikrahhi Ilves siiski ei usu. Tema sõnul on rahapoliitika endiselt lõtv ja üheski olulisemas sektoris ei ole tekkinud suurt buumi, mis võiks reaalmajandusele ohtlikuks saada. „Tõsi, mõnes sektoris on buumi ilmingud, näiteks start-up'id, kuid need ei ole süsteemse riskiga. Mõned progejad ja IT-hipsterid peavad tutvust tegema pärismaailma tööturuga,“ rääkis Ilves. Seega usub ta, et börsidel käib täna tavaline korrektsioon.
Kommentaar
Tulemas soodsad ostukohad
Allianzi majandusnõunik Mohamed El-Erian
Praegune olukord loob ostuvõimalusi, aga inimesed peavad olema väga-väga ettevaatlikud. Arvan, et turgudel toimumist saab seletada mitmeti. Üks on kindlasti volatiilsusrežiimi muutus. Meil on seljataga periood, kus keskpangad olid väga edukad volatiilsuse vaoshoidjad. Nüüd nad ei suuda või ei taha seda enam teha.
Teiseks alustame me olukorrast, kus varahinnad on kõrged ja turgude fundamentaalsed näitajad langenud. Sellisele olukorrale on kaasa aidanud keskpangad. Seega investorid muretsevad põhinäitajate pärast. See on varade hinnad alla toonud.
USA aktsiaturud ei peegelda sealse majanduse aeglustumist. Raske on globaalse finantskriisita USAd langema panna. Ma ei usu, et tegemist on 2008. aasta kordusega. Praegune olukord on teistsugune. Turud on lihtsalt ülehinnatud. Reaalmajanduse lõhkumine võtab palju kauem aega, ja ei tundu, et praegu see toimuks.
Investeerimist peab jätkama
DNB Panga vanema krediidianalüütiku Priit Roosimäe sõnul mõjutavad Hiina langevad börsid, Euroopa jätkuvalt kehv majandusolukord ja nafta madal hind Eestit eelkõige nii, et nõudlus Eesti ekspordi vastu võib kahaneda. See omakorda tähendaks eksportivatele ettevõtetele raskusi tulusid hoida ja kasvatada. Samas on jätkuv surve palgataseme tõusuks.
„Nii lähevad ettevõtted sellele aastale vastu suhteliselt kesiste kasuminumbritega ning nende suurendamine on korralik väljakutse,“ rääkis Roosimägi.
Tema sõnul on vaja Eesti äri viia lisandväärtuste ahelas kõrgemale tasemele, et saaks teiste riikidega tootlikkuse konkurentsis püsida. Selleks on hoolimata väliskeskkonna ebakindlusest vaja investeerida ja seada selgeid pikemaajalisi sihte. „See nõuab meie ettevõtjatelt kindlameelsust ja kindlat usku ettevõetavate sammude pikaajalisse kasusse,“ märkis Roosimägi. Ta lisas, et viimastel aastatel on Eesti SKP kasv tulnud suuresti sisenõudlusest, kuid vähegi pikemas perspektiivis saab majanduskasv olla jätkusuutlik ainult juhul, kui eksport seda toetab.
Börsiplaane ei pidurda
LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke ütles, et hoolimata börside ebakindlusest ei ole nende arvates uudised nii halvad, et peaks kuidagi mõjutama LHV plaani sel aastal börsile astuda.
„Näeme küll finantsturgude kõikumist, kuid siiski ei tähelda me hetkel, et midagi väga drastilist või negatiivset oleks juhtumas,“ ütles ta. Sellegipoolest nentis ta, et alati võib tulla põhjuseid, mis sunnivad plaane korrigeerima. Seni neid veel ette tulnud pole.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.